See postitus on eelnevatest veidi teistsugune, kuid väärib siiski jagamist! Arheoloogilised välitööd ei tähenda alati rohkeid esemeid või suuri avastusi – mõnikord möödub terve nädalavahetus põldudel, vaadates kaevatud aukudesse, kust vaatab vastu vaid arheoloogiline „tühjus“ ja mitmevärviline savi.

Selle kogemuse jäädvustamiseks valisin sadade fotode hulgast mõned ja panin neist kokku kollaaži, et anda aimu, milline näeb välja üks leiuvaene, kuid siiski dokumenteeritud välitöö. Lisasin mõned pildid ka ümbritsevast loodusest, mis pakub oma mustrite ja värvidega muidu ilusat vaatepilti.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et midagi ei leitud, on oluline rõhutada, et ka nullinformatsioon on informatsioon! Taoliste välitööde käigus kaardistatakse alasid, kus arheoloogiline kiht puudub ning muuhulgas täpsustab see meie arusaama mineviku asutusest ja maa kasutusest.

————————————————————————–

A Moment in the Field: Ida-Viru County

This post is slightly different from the previous ones, but still worth sharing! Archaeological fieldwork does not always mean abundant artefacts or major discoveries – sometimes an entire weekend is spent in fields, looking into test pits that reveal nothing but archaeological “emptiness” and layers of multicoloured clay.

To document this experience, I chose a few images from hundreds of photographs and combined them into a collage, giving an idea of what a low-find, yet systematically recorded fieldwork looks like. I also added photos of the surrounding landscape, which, through its patterns and colours, offers a nice view.

Although it may initially seem that nothing was found, it is important to emphasise that zero information is still information! Fieldwork of this kind helps map areas where no archaeological layer is present and, among other things, refines our understanding of past settlement patterns and land use.