{"id":4859,"date":"2025-04-11T16:13:20","date_gmt":"2025-04-11T16:13:20","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/uncategorized\/fakt-teadust-paevas-kuidas-arheoloogid-teavad-kus-kaevata\/"},"modified":"2025-04-11T16:13:20","modified_gmt":"2025-04-11T16:13:20","slug":"fakt-teadust-paevas-kuidas-arheoloogid-teavad-kus-kaevata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/blog\/fakt-teadust-paevas-kuidas-arheoloogid-teavad-kus-kaevata\/","title":{"rendered":"Fakt teadust p\u00e4evas: kuidas arheoloogid teavad, kus kaevata?"},"content":{"rendered":"<div class=\"fusion-fullwidth fullwidth-box fusion-builder-row-1 fusion-flex-container nonhundred-percent-fullwidth non-hundred-percent-height-scrolling\" style=\"--awb-border-radius-top-left:0px;--awb-border-radius-top-right:0px;--awb-border-radius-bottom-right:0px;--awb-border-radius-bottom-left:0px;--awb-flex-wrap:wrap;\" ><div class=\"fusion-builder-row fusion-row fusion-flex-align-items-flex-start fusion-flex-content-wrap\" style=\"max-width:1320.8px;margin-left: calc(-4% \/ 2 );margin-right: calc(-4% \/ 2 );\"><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-0 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-flex-column\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-width-large:100%;--awb-margin-top-large:0px;--awb-spacing-right-large:1.92%;--awb-margin-bottom-large:0px;--awb-spacing-left-large:1.92%;--awb-width-medium:100%;--awb-spacing-right-medium:1.92%;--awb-spacing-left-medium:1.92%;--awb-width-small:100%;--awb-spacing-right-small:1.92%;--awb-spacing-left-small:1.92%;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-justify-content-flex-start fusion-content-layout-column\"><div class=\"fusion-text fusion-text-1\"><p>Vastus: kui p\u00e4\u00e4stekaevamised on seotud ehitustegevusega ning seda rahastavad peamiselt arendajad, siis teadusuuringute puhul l\u00e4htutakse pigem teaduslikust huvist ja uurimisk\u00fcsimustest.<\/p>\n<div class=\"article-main--content formatted--content\">\n<p>Arheoloogid uurivad inimtegevuse j\u00e4lgi alates keraamikakildudest kuni linnusteni. Tavaliselt on enne kaevamist juba ettekujutus, mida otsitakse, sest uurimist\u00f6\u00f6 algab h\u00fcpoteesi v\u00f5i k\u00fcsimuse p\u00fcstitamisega. See aitab m\u00e4\u00e4rata ka t\u00e4psema asukoha.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-main--content formatted--content\">\n<p>Kaevamiskoha tuvastamiseks kasutatakse eri meetodeid.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-main--content formatted--content\">\n<ul>\n<li>\n<p data-block-id=\"DImPGJhl\"><strong>Kirjalikud allikad ja kohanimed<\/strong>&nbsp;\u2013 varasemad aruanded, ajaloolised dokumendid, kroonikad ja kohanimede et\u00fcmoloogia v\u00f5ivad viidata arheoloogiliselt t\u00e4htsatele paikadele. N\u00e4iteks m\u00f5ne koha nimetus v\u00f5ib viidata muistsele asulale, matmispaigale v\u00f5i linnusele.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p data-block-id=\"jpKzT7Pl\"><strong>Vanad ja uued kaardid<\/strong>&nbsp;\u2013 eri kaartide kasutamine on arheoloogias \u00fcks t\u00e4htsamaid t\u00f6\u00f6riistu. K\u00f5rguskaardid ning ajaloolised kaardid aitavad tuvastada v\u00f5imalikke struktuure v\u00f5i maastikumuutusi.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p data-block-id=\"A6CLN7Qx\"><strong>Rahvap\u00e4rimus<\/strong>&nbsp;\u2013 kohalike elanike teadmised v\u00f5ivad olla suureks abiks v\u00f5imalike arheoloogiliste paikade leidmisel.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p data-block-id=\"YcmUxWi_\"><strong>Geoloogilised rekonstruktsioonid<\/strong>&nbsp;\u2013 geoloogilised uuringud aitavad m\u00f5ista maastiku muutusi aja jooksul. N\u00e4iteks P\u00e4rnu j\u00f5e s\u00e4ngi rekonstruktsioon annab aimu, kus v\u00f5isid kiviajal asulad paikneda, kuna veetaseme k\u00f5ikumised m\u00f5jutasid seda tugevasti. Kui otsida teatud perioodi asulaid, tuleb l\u00e4htuda tollastest veetasemetest, mis v\u00f5ivad t\u00e4nap\u00e4evasest oluliselt erineda.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p data-block-id=\"kowqffs0\"><strong>Georadar (GPR)<\/strong>&nbsp;\u2013 see v\u00f5imaldab n\u00e4ha \u201el\u00e4bi\u201c maa, avastades objekte, mis erinevad \u00fcmbritsevast pinnasest. Seade saadab elektromagnetilisi impulsse maapinda ning vastuv\u00f5tuantenni abil m\u00f5\u00f5detakse tagasipeegelduva signaali tugevust ja selle levimise aega. N\u00e4iteks Viljandi laululava taga asuval k\u00fcnkal kasutati georadarit, et kontrollida, kas seal asuvad matmiskohad. Uuringute tulemusel avastati mitu objekti, k.a. maa-aluste ehitiste j\u00e4\u00e4nused ja kivisillutisega tee.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<div class=\"article-main--content formatted--content\">\n<p>Kui v\u00f5imalik v\u00e4lit\u00f6\u00f6de koht on kindlaks tehtud, j\u00e4rgneb asukohas arheoloogiline leire ja proovikaevandite ehk \u0161urfide tegemine. Leire kujutab endast inimtegevuse m\u00e4rkide otsimist piirkonna vaatlusel, tihtipeale kasutatakse ka detektorit. Proovikaevand on enamasti 1 x 1 meetri suurune s\u00fcvend, mille profiil aitab m\u00f5ista maapinna kihistust ja v\u00f5ib anda v\u00e4\u00e4rtuslikke leide, mis aitavad paika paremini m\u00f5ista. K\u00f5ik uuringud dokumenteeritakse, isegi kui midagi ei leita. Arheoloogias kehtib p\u00f5him\u00f5te, et ka \u201enulltulemus\u201c on uus teadmine \u2013 n\u00fc\u00fcd on v\u00e4hemalt teada, et uuritud kohas ei asu otsitud leide, ja keegi teine v\u00f5ib seda teavet hiljem siiski vajada.<\/p>\n<p>Mairi Kaseorg,&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.ohtuleht.ee\/1127398\/fakt-teadust-paevas-kuidas-arheoloogid-teavad-kus-kaevata\">https:\/\/www.ohtuleht.ee\/1127398\/fakt-teadust-paevas-kuidas-arheoloogid-teavad-kus-kaevata<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":4860,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[51],"tags":[],"class_list":["post-4859","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4859","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4859"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4859\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4860"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4859"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4859"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--sba-ona.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4859"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}