Siksälä matusekompleks asub Võrumaal, ajaloolisel Setomaal, kahe järve – Hino (fotol, TLA.1465.1.1259) ja Mustjärve – vahelisel künkal. Seal paiknev Kalmetemägi on üks Eesti olulisemaid arheoloogilisi leiukohti, mida kasutati matmispaigana üle 500 aasta alates 11. sajandist. Ala koosneb kahest külgnevast matusekünkast, mida rahvapärimustes on seostatud nii muistsete kalmete kui ka kirikukohaga.

Siksälä on Eesti üks kõige põhjalikumalt uuritud keskaja matusepaik. Sealt on leitud üle 300 matuse, mis peegeldavad sajandite jooksul muutunud matmiskombeid. Rikkalikud rõivad, ehted ja igapäevaesemed annavad haruldase võimaluse heita pilk tolleaegsete inimeste elu, rituaalide ja käsitööoskuste maailma.

Meie mustrid on inspireeritud 13.–14. sajandil Siksäläs elanud naiste villastest sõbadest. Need pidulikud rõivad olid kaunistatud omanäoliste motiivide ja detailidega ning kinnitatud hoburaudsõlega. Naiste rõivastust täiendasid pronksist ja helmestest ehted ning keerukad pärjad, mis olid põimitud hobusejõhvidest ja villasest lõngast.

Sõbade rekonstruktsioonid põhinevad arheoloogilistel leidudel ning on valminud tekstiilikunstnike ja uurijate koostöös, tuues esile Siksälä ainulaadse kultuuripärandi.

Valk, H., Laul, S. 2014. Siksälä kalme I. Muistis ja ajalugu. Tartu. Siksälä kalme. I, Muistis ja ajalugu.

Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu. Siksälä kalme. II osa, Matuste ja leidude kataloog.

Ellam, H. 2022. Siksälä naise keskaegse villase kuue rekonstruktsioon. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Siksälä naise keskaegse villase kuue rekonstruktsioon.

Heapost, L. 2013.Multiple burials in Siksälä cemetery (12th–15th cc): Bioarchaeological aspect. — Papers on Anthropology XXII, 54–62. http://dx.doi.org/10.12697/poa.2013.22.06

Könnige, E. 2023. Siksälä kalmesse maetud meeste rõivastus 13. kuni 15. sajandil. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Siksälä kalmesse maetud meeste rõivastus 13. kuni 15. sajandil.

Matsin, A. 2014. Siksälä kalme keskaegne naiserõivas: tehnikad, leiud ja rekonstruktsioon. Doktoritöö. Eesti Kunstiakadeemia. Käsikiri ilmumisel.

Rätsepso, S. 2013. Muinas- ja keskaegsed peapärjad Siksälä kalmistult. Seminaritöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Muinas- ja keskaegsed peapärjad Siksälä kalmistult.

Rätsepso, S. 2014. Diplomitöö. Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast.

Mustrid

Esimene muster on inspireeritud sõbast, mis kuulus 14. sajandil Lõuna-Eestis, Siksäläs elanud naisele. Tema rõivastuse juurde kuulus veel teinegi, ruuduline sõba. Mõlemad rõivad on rekonstrueerinud kostüümikunstnik ja uurija Melanie Kaarma. Siksälä naine kandis lisaks hoolikalt valmistatud ehteid – pronkssõrmuseid ning helmestest ja kaurikarpidest valmistatud kaelakeed. Tema pead ehtis keerukas pärg, mille võruosad olid kaunistatud pronksist spiraalide, tinuliste ja kudrustega. Pärjasabad, põimitud hobusejõhvidest ja spiraalidest, lõppesid nelja väikese tutiga.

Teine muster on inspireeritud sõbast, mis kuulus 13. sajandil Lõuna-Eestis, Siksäläs elanud naisele. Teda katnud omanäoliste motiividega villane rõivaese oli kinnitatud hoburaudsõlega. Lisaks kandis ta hoolikalt valitud ehteid – pronksist käevõrusid, sõrmuseid ning helmestest ja kaurikarpidest valmistatud kaelakeed. Tema juukseid raamis keerukas pärg, mida ehtisid hobusejõhvist ja villasest lõngast punutud paelad, mis lõppesid kolme tutiga. Rõiva on rekonstrueerinud tekstiilikunstnik ja uurija Ave Matsin.