Järva-Jaani kiriku kõrval toimuvate ehitustööde käigus selgus, et sinna on inimesed matnud vähemalt paari tuhande aasta jooksul. Kesk- ja varauusaegsete matuste seast tulid välja veelgi vanemad leiud, mis viitavad asustusele juba varasel metalliajal.
Kesk- ja varauusaegsed matused aitavad paremini mõista Järva-Jaani kirikaia kujunemislugu. Praegusest kirikaiast väljaspool paiknevad matused viitavad sellele, et matmisala ulatus algselt kaugemale. Alles 19. sajandi II poolel rajati tänaseni säilinud piirdemüür, millega kirikaia ulatust vähendati ning osa varasematest matustest jäi selle piiridest väljapoole.
Kaevamistel on välja tulnud nii naiste, meeste kui ka laste matuseid. Enamasti on nad asetatud selili puidust kirstudesse, mis olid kokku löödud sepanaeltega. Kaasa on pandud üksikuid esemeid, näiteks sõrmuseid, sõlgi ja münte. Fotodel on muu hulgas näha südamekujulise ripatsi katke, mis leiti eelmisel nädalal.
Objekti vanimad leiud on kuni 3000 aastat varasemad, kui keskajal alanud kirikaia kasutusperiood. Ühel pildil on näha sinakaks põlenud luukild, mis muutub selliseks väga kõrgel temperatuuril. Tugevalt põlenud luukillud koos riibitud keraamikaga viitavad varajase metalliaja matustele ning võimalikule asulakohale. Leiud on veel analüüsimata ja süsinikdateeringud tegemata, kuid juba praegu võib öelda, et Kesk-Eesti muinasaja uurimise seisukohalt on tegemist olulise avastusega!
Rohkem Instagramis ja Facebookis.
———————————————————
Construction work next to Järva-Jaani church has revealed that the site was used for burials for at least a few thousand years. Among the medieval and early modern burials, even older finds were uncovered. Indicating human occupation already during the early metal age.
The medieval and early modern burials also shed new light on the development of Järva-Jaani churchyard. Burials located outside the present-day churchyard indicate that the original burial ground once extended beyond its current boundaries. It was only in the second half of the 19th century that the boundary wall still standing today was built, reducing the size of the churchyard and leaving some of the earlier burials outside its limits.
Excavations have uncovered the burials of women, men, and children. Most individuals were laid to rest in a supine position in wooden coffins fastened with hand-forged nails. A small number of grave goods accompanied them, including rings, brooches, and coins. Among the pfotos is a one of a heart-shaped pendant discovered last week.
The site’s earliest finds potentially predate the medieval use of the churchyard by up to 3000 years. One of the photographs shows a blue-grey burnt bone fragment, a colour produced by exposure to very high temperatures. These heavily burnt bone fragments, together with striated pottery, point to early metal age burials and a possible settlement. Although the finds have not yet been analysed and radiocarbon dating has not yet been carried out, it is already clear that this is a significant discovery for the study of Central Estonia’s prehistory!
