Hilisem muster Siksälä kollektsioonis on inspireeritud umbes 14. sajandil kantud sõbast. Naise rõivastust täiendas muuhulgas rikkalikult kaunistatud peapärg.
Pärgade esinemise kõrgaeg Siksäläs jäigi 13.–14. sajandisse. Kuigi neid peaehteid nimetatakse tänapäeval pärgadeks, olid need tõenäoliselt pigem abielunaiste peakatted.
Siksälä naiste peakatted olid väga rikkalikud ja detailirohked. Villasele võrule kinnitati kollaseid klaashelmeid, tinast kaunistusi ning hobusejõhvide ja väikeste pronksspiraalidega punutisi, mis jooksid ümber kogu pea. Pärja küljes rippus tavaliselt 2–4 saba, mille otstes olid narmastega rombikujulised tutid – osa neist lihtsamad, osa väga keeruka mustriga.
Ühe sellise pärja rekonstrueeris 2014. aastal Signe Rätsepso. Töö käigus selgus, et peapärja valmistamine võis võtta üle 240 tunni ehk umbes 30 kaheksatunnist tööpäeva!
Valmis rekonstruktsioon kaalub ligi 700 g. Katsetati ka pärja kandmist ning kõige mugavamalt püsis see peas siis, kui võru toetus laubale ja kand asetses kuklas. Juukseid oli mugav kanda nii lahtiselt kui ka kõrval või kuklas punupatsides.
Rohkem Instagramis ja Facebookis.
———————————————————-
The later pattern in the Siksälä collection is inspired by a sõba (woollen wrap) worn around the 14th century. Her attire was complemented by an elaborately decorated headdress.
The peak period for these headpieces in Siksälä were the 13th and 14th centuries. Although they are commonly referred to as wreaths today, they were probably closer in function to the headdresses worn by married women.
Siksälä women’s headdresses were exceptionally rich and intricate. Yellow glass beads, tin ornaments, and braids made of horsehair and tiny bronze spirals were attached to a woollen band running around the head. The headpiece usually featured 2–4 trailing ornaments ending in diamond-shaped tassels with fringes – some relatively simple, others remarkably elaborate.
One such headpiece was reconstructed in 2014 by Signe Rätsepso. Her research revealed that making a single headdress could take more than 240 hours – roughly 30 eight-hour working days!
The completed reconstruction weighs nearly 700 grams. Wearing trials showed that it was most comfortable when the band rested against the forehead and the back of the head. It could be worn comfortably with loose hair as well as with braids arranged at the sides or at the back.
Rätsepso, S. 2014. Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast. Diplomitöö. Juh. Matsin, A., Rammo, R. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu, lk 265.
